Saage tuttavaks, it's a Ma'am now

Yes Ma'am, please Ma'am, have nice day Ma'am jne :). Siin ikkagi austatakse (vanemaid) inimesi nagu näha. Panin 'vanemaid' sulgudesse, sest vahel harva tuleb ette, et mõni ütleb Miss ka ja vot see juba toob naeratuse näole. Aga üldiselt on see Ma'amitamine ikkagi kummaline ja nõuab harjumist (1  öljardist asjast, millega peab harjuma), sest mingil kombel tekitab see vähemalt minus teatava alaväärsuskompleksi, sellise orjapidaja tunde - kahtlane :).

Esialgu jäävad mulle otseloomulikult silma asjad, mis on kas täiesti absurdsed või lihtsalt omamoodi - selektiivne tähelepanu ütleme nii :). Absurdsete asjade hulka ma loeksin näiteks liiklusmärgid, mis õigupoolest on enamjaolt üsna pikad kirjutised. Ehk siis saan aru, et inimeste võimesse teatud märgisüsteem selgeks saada siin erilist usku ei ole. Küll aga hinnatakse kõrgelt inimeste kiirlugemise võimeid - sest kui u 120 km tunnikiirusega mööda kiirteed uhad, siis ju ikka jõuad lugeda pikki kirjutisi täislausetega selle kohta, et 0.2 miili pärast hoia vasakule north westi peale, siis pööra kohe paremale nr 48 peale, siis tee veel nii ja nii. Kusjuures, kui mööda paned, siis on oht, et tuleb umbes 100 km pikkune ring teha. Sama lugu on ka linnas sees - ma ikka peatun vahel ja jään kohe lugema, et mis uudist siis siin ristmikul ka on.

Väike illustratsioon ühelt samuti üllatunud välismaalaselt:

                                           

või

mis sellel viga on ma ei saa aru :)

Väikestele veidrustele vaatamata on tegelikult kõik üsna tore. Hetkel on mul endiselt tunne, et olen saabunud pikemale puhkusele ja see asjaolu, et 'puhkus' kestab aasta aega, ei ole veel kohale jõudnud.  Minu esimene nädal siin Washingtonis möödubki sisseelamise saatel ning tööpostile asun alles jaanilaupäeval :).

Eile linnas pikemat jalutuskäiku tehes sain järsku aru, et ega ju kiiret ei ole - pole mõtet kõiki kohalikke objekte ühe päevaga läbi kapata, et ilmselt jõuab veel. Küll aga õnnestus mul jalutuskäigu jooksul tänu lõõskavale päikesele permanentsed prillid ette ja särk selga saada.

Oeh, tänaseks on terrassi-lebo juba liiga kaua kestnud. Varsti katsun oma kirjutisi täiustada ka fotomaterjaliga, aga enne tuleb kõik vidinad tööle saada - tegudele :)!